Võsu ja Reute lugu
Eesti põhjarannikul, Käsmu lahe lõunakaldal asuv Võsu on läbi aegade olnud armastatud suvituskoht, mille lai liivane mererand, kaunid loodusvaated ja ainulaadne suvitusatmosfäär paeluvad külastajaid tänini. Pole ime, et siin on suvitanud sellised tuntud Eesti kultuuritegelased nagu Georg Ots, Kaljo Kiisk, Mikk Mikiver ja Juhan Viiding.
Kahe poolsaare poolt varjatud kaunis mererand on Võsu asula kujunemisloos mänginud põhirolli. Võsu kui kuurordi areng sai tõelise hoo sisse 1870. aastal, mil avati Paldiski-Peterburi raudtee. See uus transpordivõimalus tõi Venemaalt siia hulgaliselt suvitajaid, kes hindasid kõrgelt Võsu suvituspaiga eeliseid. Samal ajajärgul kaardistas Palmse mõisnik von der Pahlen oma valduses olnud männiku ala suvilakruntideks ja müüs need maha, pannes nii aluse tänapäevase Võsu tekkele. Nimelt selgub 1901. aastal kinnitatud ostukontrahtist, et praegune Võsu paikneb just ajaloolise Reute männiku alal.
Ilusa seene- ja marjarikka männimetsa ning liivase põhja ja sooja mereveega Võsu populaarsus kogus hoogu ning avati Tallinn-Võsu reisilaevaliin, mis muutis suvitajate liikumise mugavamaks. Enne Esimest maailmasõda oli tõeliseks kuurordiks kasvanud Võsul juba üle 120 suvila. Kui tsaariajal külastasid Võsut peamiselt Peterburi, Moskva ja Saksa aadlikud, siis Eesti Vabariigi algusaastatel leidis tänu liiklusolude paranemisele ja jõukuse kasvule ka siseturist üha enam tee Võsule. 1930ndatel, kui suvitajate arv pärast keerulisi aegu taas tõusule pööras, avati Võsu ja Tallinna vahel regulaarne bussiliin ning Võsu sai üheks eestlaste lemmikpuhkusekohaks. Enne Teist maailmasõda oli Võsu suisa suuruselt viies kuurort Eestis ning tihedat saginat täis Võsu suvine peatänav meenutas Tallinna Harju või Tartu Rüütli tänavat.
Tänapäeval on Võsu ligi 3 km pikkune mererand tuntud oma selge vee, liivase merepõhja ja valge liivaga suplusranna poolest. 2002. aastal pälvis Võsu rand rahvusvahelise sinilipu, mis tähistab kvaliteetset looduskeskkonda. Suvekuudel suureneb Võsu tavapärane pooletuhandeline rahvaarv mitmekümnekordseks, ulatudes nädalavahetustel ja kultuuriürituste ajal 20 000 inimeseni. Valdavalt väikehoonestusest ja suvemajadest koosneva Võsu aleviku peatänava ümbruses on koha sisse seadnud mitmesugused suvekohvikud, kauplused ja ka pisike, kohalikke aiasaaduseid pakkuv turg. Alevikku läbiv kiirevooluline Võsu jõgi suubub Võsu sadamasse, mille muulilt saab alguse 6 km pikkune valgustusega Võsu–Käsmu kergtee koos ainulaadse paadikujulise vaateplatvormiga.
Võsu rannal lookleva kergliiklustee ääres, Laine tänava nurgal, asub uus majutuskompleks Reute, mis on saanud nime ajaloolise Võsu männiku järgi.
1874. aastal sai ukrainlasest aadlimees Ivan Borovtšenko tsaar Aleksander II käest praegusele Laine tänav 6 krundile elamu ehitamiseks maad. 1902. aastal ostis ta juba kogu Laine tänava äärse krundi, kaasa arvatud praeguse Reute Residentside krundi, ning ehitas hooned oma perele.
Nii nagu paljudel teistel Võsu maaomanike järeltulijatel, õnnestus ka Borovtšenkode lastelastel tagasi saada vaid väike osa endistest maadest, ülejäänud maa oli riigistamise käigus võõrastele läinud.
Nõukogude ajal rajati krundi merepoolsele osale restoran Neptun, mis oli aastakümneid Võsu kuulsaim meelelahutuskoht ja meelitas kohale inimesi üle Eesti.
2000. aastal põles Neptuni restoran maha ja krunt seisis tühjana kuni 2023. aastani, mil algasid uue hoone ehitustööd. Nüüd paikneb samas asukohas uus Reute puhkekompleks.
Reute pakub külastajatele luksuslikku majutust ja puhkust kaunis looduslikus keskkonnas. Lisaks lõõgastavale spaale ja itaaliapärasele restoranile saab nautida võrratuid merevaateid, romantilisi päikeseloojanguid, padelimängu ning võimalust korraldada Reutes seminare ja erasündmusi. Võsu puhas õhk, kaunid rannad ja lummav loodus teevad sellest ideaalse paiga nii romantilisteks puhkusteks, perereisideks kui ka meeldejäävateks koosviibimisteks.
Tulge ja nautige ajaloolise Võsu võlu ning kaasaegset luksust Reutes!
